Levinud vabandused või lollid argumendid, millega vägivallatsejaid kaitstakse.
Kui avalikkuses tuleb välja vägivallajuhtum, ilmuvad korduvad argumendid, millega püütakse fookust teolt eemale suunata.
See väide püüab tekitada kahtlust ilma tõenditeta. Statistika järgi moodustavad valeväited vaid 2–8% juhtumitest.
Tõde: Võimalus, et midagi võib olla vale, ei ole sama mis tõend, et see on vale.
See on klassikaline arutelu lõpetamise võte. See eeldab, et ainult vahetu pealtnägija saab omada seisukohta.
Tõde: Kuriteo olemasolu ei sõltu sellest, kas keegi seda pealt nägi. Selleks on uurimistoimingud ja asitõendid.
Isiklik positiivne kogemus ei ole tõend kellegi süütuse kohta teises olukorras.
Tõde: See, et keegi on olnud sinu vastu hea, ei tähenda, et ta ei võiks olla teiste vastu vägivaldne.
Sellega püütakse ohvrit vaigistada läbi ajaressursi devalveerimise.
Tõde: Trauma ja taastumine ei liigu kalendri järgi. Aeg ei muuda toimunut olematuks.
Sellega püütakse vastutus veeretada rääkijate peale, jättes teo enda tagaplaanile.
Tõde: Probleem ei ole tagajärgedes (tühistamises), vaid tegudes, mis need tagajärjed põhjustasid.